Näide 1:
Selles C++ koodis on päisefailid 'iostream' ja 'cmath'. Päisefail 'iostream' peab sooritama sisend-/väljundtoiminguid, kasutades cin\cout funktsioone, kuna need funktsioonid on määratletud päisefailis 'iostream'. Päisefail “cmath” lisatakse siia, et teha andmetega matemaatilisi toiminguid. 'Nimeruum std' asetatakse ette. Seejärel lisatakse draiveri kood, mis on 'main()'. Selle all kasutame numbrit 'num' koos andmetüübiga 'ujuk'. Siin seatud 'num' väärtus on '4,6'.
Seejärel lisame funktsiooni 'cout()', mis prindib sellesse sisestatud andmed. Esiteks kuvame ujukarvu, mille me varem initsialiseerisime. Seejärel kasutame funktsiooni „floor()” ja edastame selle funktsiooni „põrand()” argumendiks „num”. Tulemuse trükime ka pärast funktsiooni “floor()” rakendamist.
Kood 1:
#include
#include
kasutades nimeruum std ;
int peamine ( )
{
ujuk ühel = 4.6 ;
cout << 'number on' << ühel << endl ;
cout << 'Selle numbri põrand on:' << korrus ( ühel ) << endl ;
tagasi 0 ;
}
Väljund:
Selles väljundis on number '4,6'. Kuid kui rakendame meetodit 'põrand ()', annab see tulemuseks '4'. See näitab, et meetod 'põrand()' tagastab arvu, mis on väiksem või võrdne antud arvuga.
Näide 2:
Siia lisame kaks päisefaili nimedega 'iostream' ja 'cmath'. Seejärel asetame 'namespace std' ja deklareerime funktsiooni 'main()'. Pärast seda deklareerime neli muutujat 'ujuva' andmetüübiga. Nende muutujate nimed on 'num_1', 'num_2', 'num_3' ja 'num_4'. Määrame '4.9' väärtusele 'num_1', '-6.4' väärtusele 'num_2', '5.1' väärtusele 'num_3' ja '8' väärtusele 'num_4'. Seejärel rakendame muutujale 'num_1' funktsiooni 'floor()' ja prindime nii väärtuse kui ka tulemuse, mille saime pärast funktsiooni 'floor()' rakendamist sellele numbrile. Samamoodi prindime kõik väärtused ja nende väärtuste tulemuse, mis saime funktsioonist “floor()”, asetades need sellesse funktsiooni argumendina.
Kood 2:
#include#include
kasutades nimeruum std ;
int peamine ( )
{
ujuk arv_1, arv_2, arv_3, arv_4 ;
number_1 = 4.9 ;
number_2 = - 6.4 ;
number_3 = 5.1 ;
number_4 = 8 ;
cout << 'Esimene number on' << number_1 << ' ja selle põrand on ' << korrus ( number_1 ) << endl ;
cout << 'Teine number on' << number_2 << ' ja selle põrand on ' << korrus ( number_2 ) << endl ;
cout << 'Kolmas number on' << number_3 << ' ja selle põrand on ' << korrus ( number_3 ) << endl ;
cout << 'Neljas number on' << number_4 << ' ja selle põrand on ' << korrus ( number_4 ) << endl ;
tagasi 0 ;
}
Väljund:
Väärtus '4,9' tagastab pärast funktsiooni 'floor()' rakendamist '4'. Seejärel paneme sellesse funktsiooni 'floor()' '-6.4' ja see tagastab '-7', nagu on näidatud järgmises. Arvu “5.1” tulemus on “5” pärast meetodi “floor()” rakendamist. Sama tulemus kuvatakse, kuna '8' tagastab alamväärtuseks '8':
Näide 3:
Siin rakendame täisarvu väärtustele funktsiooni 'põrand ()'. Esiteks initsialiseerime täisarvulised muutujad nimega 'väärtus_1' ja 'väärtus_2'. 'Väärtus_1' lähtestatakse väärtusega '5' ja 'väärtus_2' lähtestatakse väärtusega '-8'. Pärast seda asetame 'cout', kuhu lisame funktsiooni 'floor()', milles edastame esimeses 'cout' lauses 'väärtus_1'. Järgmises 'cout' kasutame 'floor()', kus edastame parameetrina 'väärtus_2'. Nüüd rakendab see nendele väärtustele funktsiooni 'floor()' ja prindib need ekraanile.
Kood 3:
#include#include
kasutades nimeruum std ;
int peamine ( )
{
int väärtus_1, väärtus_2 ;
väärtus_1 = 5 ;
väärtus_2 = - 8 ;
cout << 'Esimene täisarv on' << väärtus_1 << ' ja selle põrand on ' << korrus ( väärtus_1 ) << endl ;
cout << 'Teine täisarv on' << väärtus_2 << ' ja selle põrand on ' << korrus ( väärtus_2 ) << endl ;
tagasi 0 ;
}
Väljund:
See tulemus näitab, et väärtus “5” annab pärast funktsiooni “floor()” arvutamist väärtuse “5” ja “-8” annab pärast funktsiooni “floor()” rakendamist väärtuseks “-8”.
Näide 4:
Siin rakendame funktsiooni 'floor()' andmetüübi 'double' väärtustele. Lisame siia ka päisefaili 'iomanip', mis aitab kasutada funktsiooni 'setprecision()', kuna see funktsioon on selles päisefailis deklareeritud. Seejärel peame seda funktsiooni oma koodis kasutama. Nüüd initsialiseerime muutujad 'd_1', 'd_2' ja 'd_3' väärtustega. Seejärel on meil 'cout', kuhu tippime 'setprecision()', mis aitab saada 'double' andmetüübi numbri täpset väärtust vajaliku arvu komakohtadega. Anname siin selle parameetrina '10'. Seejärel prindime väärtused, rakendame nendele väärtustele funktsiooni „floor()” ja prindime need.
Kood 4:
#include#include
#include
kasutades nimeruum std ;
int peamine ( )
{
kahekordne d_1 = 4,99986399 , d_2 = - 6,9612499 , d_3 = 9.00320 , d_4 = 3 000 000 ;
cout << seatud täpsus ( 10 ) << 'Esimene topeltväärtus on' << d_1 << ' & korrus on: ' << korrus ( d_1 ) << endl ;
cout << seatud täpsus ( 10 ) << 'Teine topeltväärtus on' << d_2 << ' & korrus on: ' << korrus ( d_2 ) << endl ;
cout << seatud täpsus ( 10 ) << 'Kolmas topeltväärtus on' << d_3 << ' & korrus on: ' << korrus ( d_3 ) << endl ;
cout << seatud täpsus ( 10 ) << 'Neljas topeltväärtus on' << d_4 << ' & korrus on: ' << korrus ( d_4 ) << endl ;
tagasi 0 ;
}
Väljund:
Siin kuvatakse väärtused, mille saame pärast funktsiooni 'floor()' arvutamist. Rakendasime selle koodi topeltandmetüübi väärtustele funktsiooni „põrand ()”:
Näide 5:
Pärast kõigi kolme päisefaili siia lisamist asetame 'namespace std' ja 'main()'. Pärast seda lisatakse parameetrina funktsiooni 'floor()' väärtus '-0.000'. Kasutame ka 'cout()'. Seejärel asetame funktsiooni 'floor()' parameetriks 'INFINITY'. Selle alla lisame funktsiooni 'floor()' parameetrisse '-INFINITY'. Lõpus sisestame selle parameetriks 'NAN'. Kõiki neid 'floor()' funktsioone kasutatakse lause 'cout' sees.
Kood 5:
#include#include
#include
kasutades nimeruum std ;
int peamine ( )
{
cout << 'Väärtus on -0.000 ja põrand on' << korrus ( - 0.000 ) << endl ;
cout << 'Väärtus on LÕPETUS ja põrand on' << korrus ( LÕPMATUS ) << endl ;
cout << 'Väärtus on LÕPETUS ja põrand on' << korrus ( - LÕPMATUS ) << endl ;
cout << 'Väärtus on NaN ja põrand on' << korrus ( IN ) << endl ;
tagasi 0 ;
}
Väljund:
Väärtus '-0.000' tagastab pärast funktsiooni 'floor()' täitmist '-0'. 'LÕPMATUS' ja '-INFINITY' tagastavad pärast funktsiooni 'floor()' täitmist vastavalt 'inf' ja '-inf'. Samuti tagastab 'NAN' pärast funktsiooni 'floor()' täitmist 'nan'.
Järeldus
Siin käsitletakse põhjalikult C++ programmeerimise funktsiooni “floor()”. Selgitasime, et funktsioon 'floor()' tagastab väärtuse, mis on väiksem või võrdne arvuga, mis sellele funktsioonile parameetrina antakse. Rakendasime seda funktsiooni selles õpetuses täisarvude, ujukite ja topeltandmetega sisestatud numbrite puhul. Kõiki näiteid käsitletakse siin üksikasjalikult.